Krüoteraapia ehk külmateraapia
Kogu-keha-krüoteraapia ehk külmateraapia käigus puutub keha lühikese aja jooksul (2-3 minutit) kokku ekstreemsete külmakraadidega (kuni -170°C), mis aktiveerib organismis mitmeid terapeutilisi ja kosmeetilisi efekte esile kutsuvaid mehhanisme, sh intensiivistub kollageeni tootmine nahas, aktiveerub immuunsüsteem, tõuseb metaboolne aktiivsus ning suureneb endorfiinide, nn õnnehormoonide tootmine.
Kui teraapia viiakse läbi õige sagedusega, toob see kaasa mitmeid positiivseid toimeid tervisele, sh põletiku ja valu alanemine. Uuringutega on leitud, et krüoteraapia alandab läbi termoretseptorite mõjutamise põletikukemikaalide, nagu histamiin ja tsütokiinid taset. Samuti parandab teraapia toitaineterikka vere jõudmist kõõlustesse, lihastesse, sidemetesse ja kõhrkoesse. See omakorda soodustab nimetatud kudede taastootmist ja paranemist. On leitud ka närvivalu vähenemist.
Mida krüoteraapia endast kujutab?
Kui sa kannatad pidevalt valude käes ja kui sinu valude põhjus on kuidagi seotud põletikulise protsessiga, siis sellega võitlemiseks võib krüoteraapia olla parim valik. Paljud inimesed ei kaalu krüoteraapiat ehk külmaravi seetõttu, et neile ei meeldi külm, kuid kogu-keha-krüoteraapias kasutatav kuiv külm on palju paremini talutav kui külm vesi või jää. Kogu keha külmaravi võib pidada maailma parimaks hästi hoitud saladuseks valu vastu. See on ainus teraapia, mis kutsub kehas esile ulatusliku „võitle-või-põgene“ reaktsiooni, millel krüoteraapia tervistavad efektid põhinevadki.
Levinud kogu-keha-krüoteraapia positiivsed toimed on:
- Valu vähenemine
- Põletikuvastaste protsesside aktiveerimine
- Turse alanemine liigestes
- Hommikuse liigesjäikuse vähenemine
- Liigutustega kaasneva valu alanemine
- Valuvaigistite kasutamise vähenemine
- Lihasspasmide kiirem leevenemine
- Ärevuse ja depressiooni leevenemine
- Atoopilise dermatiidi leevenemine
Krüoteraapia allikad
Külmaaplikatsioone (vesi, jää) on immuunsuse tugevdamiseks ja põletiku alandamiseks kasutatud aastatuhandeid. Mõiste krüoteraapia tuleneb kreeka keelest: „kryo“ – külm ja „therapeia“ – ravi. See mõiste ei viita otseselt ühele konkreetsele külma kasutamise vormile. Krüoteraapia on näiteks ka külmageeli või külmakoti kasutamine, sportlased kasutavad jäävanne jne. Kogu-keha-krüoteraapiaks (KKKT) nimetatakse teraapiat, mis kasutab ülimadalaid, keha poolt eluohtlikuna tajutavaid temperatuure ja külmale eksponeeritakse kogu keha. Mehhanism, läbi mille külmateraapia valu ja põletikku alandab, sai selgeks alles viimastel kümnenditel.
1970.-ndate keskel avastasid jaapani teadlased, et külma poolt esile kutsutud valu vähenemine on proportsionaalne nahas asuvate termoretseprorite poolt tajutud temperatuuri alanemisega. Meie närvisüsteem hindab pidevalt meid ümbritseva keskkonna temperatuuri ja kohandab meie keha vastavalt. Lühiajaline, kontrollitud külma rakendamine aktiveerib keha enda võimsa tervenemissüsteemi, aga iga külm ei mõju ühtemoodi. Jää, külm vesi ja külm õhk suudavad naha termoretseptoreid mõjutada ainult teatud piirini. Tänaseks on selge, et efekti saavutamiseks on olulised nii temperatuur kui kiirus.
Ekstreemset külma kasutas esmakordselt dr Yamauchi Jaapanis 1978a ja avastas, et sellest oli suur abi tema reumatoidartriiti põdevatel patsientidel. 1980.-ndate alguses jõudis külmaravi Euroopasse ja sellest ajast alates on seda põhjalikult uuritud ja kasutatud nii spordimeditsiinis kui teistes valdkondades. Paljudes Euroopa riikides kuulub KKKT raviproseduuride nimekirja.
Vastunäidustused
Kui Teil esineb mõni loetelus kirjeldatud vastunäidustus, pidage enne protseduuri nõu oma raviarstiga:
- Ravile allumatu kõrge vererõhk
- Infarkt või insult viimase kuue kuu jooksul
- Äge siseorganite/organsüsteemide haigus
- Raske kroonilise südame-veresoonkonna, hingamiselundkonna, närvisüsteemi või erituselundkonna haiguse ägenemine
- Äge külmetushaigus, palavik
- Vaskuliit, arteriit, tromboflebiit vm raske veresoonte haigus
- Raynaud tõbi
- Külmaallergia
- Rasedus ja rinnaga toitmine
Korduma kippuvad küsimused
Mis teeb krüoteraapia ehk külmateraapia eriliseks?
Me teame, et keha vastureaktsiooni saavutamiseks on olulised nii ümbritsev temperatuur kui ka naha jahtumise kiirus. Kogu-keha-krüoteraapiat ehk külmateraapiat viiakse läbi krüosaunas või krüokambris, kus temperatuurid on madalamad kui -100ᵒC ja teraapia kestab vaid 2-4 minutit. See mõjutab keha iseparanevaid ja taastootvaid mehhanisme oluliselt tugevamalt, kui paiksed külmaaplikatsioonid või jäävann.
Krüoteraapia on ainuke teraapia, mis mõjutab keha “võitle-või-põgene” mehhanisme. Inimene on püsisoojane, see tähendab, et meie keha üritab pidevalt hoida kehatemperatuuri vahemikus 36.6ᵒC – 37.7ᵒC. Sellest kõrgem või madalam temperatuur mõjutab keha homöostaasi ehk kehas toimuvate keemiliste protsesside tasakaalu ja see omakorda on ohuks elutähtsate funktsioonide toimimisele. Temperatuuri kontrollimise keskus asub ajus, hüpotalamuses, kus toimub pidev temperatuuri analüüs ja optimaalse temperatuuri säilitamiseks vajalike protsesside töölerakendamine. Ekstreemne külm mõjutab läbi nahas asuvate termoretseptorite koheselt hüpotalamust, mis omakorda lülitab töösse terve rea olulisi vastureaktsioone.
„Võitle-või-põgene“ kujutab endast võimast kompleksset füsioloogiliste reaktsioonide jada, mis käivituvad vastuseks potentsiaalselt eluohtlikule stiimulile, kusjuures oht võib olla reaalne või kujuteldav. Külmateraapias on ainukeseks „ohuks“ ülimadal temperatuur, va esimesel teraapiakorral, kui mõningast pinget võib tekitada eelseisva tundmatu protseduuriga seotud ärevus. Muus osas on külmateraapia ajal meel rahulik ja aset leiavad vaid füsioloogilised reaktsioonid, mida me teadlikult kontrollida ei saa.
Esmane signaal ohust võetakse vastu mandelkehas, mis saadab teate edasi hüpotalamusse. Hüpotalamus kontrollib kõiki elutähtsaid funktsioone (nt hingamine, vererõhk, südamelöögisagedus ning veresoonte läbimõõt) läbi autonoomse närvisüsteemi. Autonoomsel ehk tahtele allumatul närvisüsteemil on kaks osa: parasümpaatiline, mis on aktiivne sel ajal, kui keha puhkab ning sümpaatiline, mis käivitab „võitle-või-põgene“ reaktsiooni ja suunab kogu energia võimaliku ohu ületamiseks. Sümpaatilise närvisüsteemi aktiveerumisest annavad märku kiirenenud pulss, tõusnud vererõhk ja hingamissagedus. Õhuteed kopsudes laienevad, et keha saaks rohkem hapnikku. Nägemine, kuulmine ja teised meeled teravnevad, pupillid laienevad. Veresuhkru tase tõuseb. Krüoteraapias võib näha veel selliseid muutuseid nagu kahvatu või punetav nahk ning külmavärinad. Need sümptomid võivad väheneda korduvate teraapiate järel, sest kujuneb teatav harjumus. Need nähud on täiesti normaalsed ega ole ohtlikud. Olukord taastub teraapia järgselt, kui „oht“ on möödas, mitte rohkem kui 60 minuti jooksul.
Kui teraapia viiakse läbi õige sagedusega, toob see kaasa mitmeid positiivseid toimeid tervisele, sh põletiku ja valu alanemine. Uuringutega on leitud, et krüoteraapia alandab läbi termoretseptorite mõjutamise põletikukemikaalide, nagu histamiin ja tsütokiinid taset. Samuti parandab teraapia toitaineterikka vere jõudmist kõõlustesse, lihastesse, sidemetesse ja kõhrkoesse. See omakorda soodustab nimetatud kudede taastootmist ja paranemist. On leitud ka närvivalu vähenemist.
Miks on kogu-keha-krüoteraapia ehk külmateraapia parem kui külm vesi või jää?
Keha on iseparanev süsteem, aga seda juhul, kui kehasisesed kaitsemehhanismid korralikult töösse rakendatakse. Keha reaktsioon jäävannis, kus temperatuur on ~5ᵒC, on radikaalselt erinev krüokambrist, kus temperatuur on madalam kui -100ᵒC, isegi kuni -180ᵒC. Talutavas külmas reageerib keha aeglaselt ja suunab rohkem verd jahutatavatesse piirkondadesse, et korvata külma mõju. Krüoteraapias langeb naha temperatuur sekunditega ja teraapia, mis tänu kuivale külmale mõjub pigem kosutavalt, ei ületa ajaliselt kolme minutit.
Jäävannis üritab keha võidelda külma vastu ja taastada normaalset temperatuuri sellega, et suunab sooja verd keha sisemusest rohkem perifeeriasse. Jahe veri perifeeriast alandab kokkuvõttes ka kehatemperatuuri. Lõpuks ei suuda keha optimaalse temperatuuri säilitamiseks piisavalt sooja toota ja tekib hüpotermia ning oht kudede kahjustamiseks. Kuna see on kehale koormav, vajab keha teraapia järgselt aega taastumiseks.
Külmateraapias on ümbritsev temperatuur niivõrd madal, et keha rakendab koheselt võimsad sisemised kaitsemehhanismid. Esmalt ilmneb perifeersete veresoonte ahenemine – veri suunatakse keha sisemusse. Seni, kuni kestab külm, keskendub keha sisetemperatuuri säilitamisele ja eluks vajalike organite tööshoidmisele ning suurenenud verehulk ja tõusnud rõhk tagab organite parema varustatuse hapniku, toitainete ja ensüümidega. Külmateraapia ei külmuta lihaseid ega teisi kudesid, vaid loob külmumise illusiooni. Krüoteraapiast väljudes algab koheselt veresoonte laienemine, mis toob vere perifeersetesse kudedesse, parandades nende verevarustust ja jääkainete väljutust. Lisaks tõuseb nii perifeerne temperatuur ja ka energia hulk.
Kuidas suudab inimene taluda temperatuure alla -100ᵒC?
Pika aja jooksul ei suudagi, sest külm kahjustab kudesid. Seetõttu peab ka krüoteraapia olema lühiajaline. Efektiivse teraapia korral on keskmine nahatemperatuur (mis tavaolekus on keskmiselt 34ᵒC) vahetult peale teraapiat langenud 15-20ᵒC-ni ning mitte alla 8ᵒC. Sellisel juhul on külmakahjustuse risk minimaalne, samas tundub kehale, et on ekstreemselt külm ja keha suunab kõik ressursid nö “ellu jäämiseks”. Kolm minutit külmateraapiat on oluliselt efektiivsem kui külm dušš või jäävann.
Kas krüoteraapia ehk külmateraapia on valus?
Ei ole. Kuigi temperatuur on ekstreemselt madal, on keha ümber liikuv õhk täiesti kuiv, mis muudab teraapia väga hästi talutavaks. Tegelikult ei toimu külmumist, koed ei saa kahjustada ja kolm minutit külma tekitab külmatundlikematel inimestel vaid kerged külmavärinad. Krüoteraapia ajal ei jäeta klienti kunagi üksinda ja teraapia saab vajadusel igal ajal katkestada. Harjumise mõttes võib alustada lühemaajalise teraapiaga, aga üldiselt taluvad seda väga hästi ka inimesed, kes ise ütlevad, et nad külma hästi ei talu.
Kas krüoteraapias ehk külmateraapias võib külmetuda?
Ei. Krüoteraapia suurendab verevoolu ja tõstab lühiajaliselt süstoolset vererõhku. Ka kehatemperatuur võib lühiajaliselt vähesel määral tõusta, kuid see normaliseerub pärast teraapiat. Immuunsüsteemi stimuleeriv efekt võib hoopis aidata vähendada vastuvõtlikkust külmetushaigustele.
Mida krüoteraapia protseduurist oodata?
Krüokambris (kuhu astutakse sisse) kasutatakse kehatemperatuuri alandamiseks kas lämmastiku ja õhu segu või lihtsalt külma õhku. Ekstreemne külm lülitab töösse nahas asuvad termoretseptorid, mis saadavad ajusse signaali kaitsemehhanismide aktiveerimiseks. Samal ajal kui keha tajub jahedust ja võib-olla kerget kihelust nahal, suunab keha kogu energia eluks vajalike funktsioonide säilitamiseks: perifeersed veresooned ahenevad ja veri suunatakse keha sisemusse, süstoolne vererõhk tõuseb ja eluks vajalikud organid saavad rohkem hapnikku ja toitaineid. Teraapia lõppedes algab koheselt veresoonte laienemine, mis toob vere perifeersetesse kudedesse, parandades nende verevarustust ja jääkainete väljutust. Lisaks tõuseb nii perifeerne temperatuur, keha tunneb soojust ja energia hulk tõuseb. Paljud on kirjeldanud kohest valu vähenemist ning endorfiinide vabanemine tõstab ka tuju. Selline kohene efekt võib kesta tunde, samas kui sügavamad toimed kujunevad aja jooksul. Kestvate tulemuste saavutamiseks ei piisa ühest teraapiakorrast.
Miks peab krüoteraapias olema riieteta?
Kuna krüoteraapia toime tuleneb külma mõjust naha termoretseptoritele, on oluline, et külmale eksponeeritus oleks maksimaalne, st krüokabiini tuleks siseneda minimaalses riietuses, nt päevitusriietes. Kindlasti peavad olema kaetud varbad, sõrmed ja meeste genitaalid. Need piirkonnad on külmale liiga tundlikud. Seetõttu peavad mehed kandma soovitavalt puuvillast aluspesu ning kõigil peavad olema paksud naturaalsest materjalist sokid ja kindad.
Miks on sokid ja kindad vajalikud?
Sõrmedes ja varvastes on hulgaliselt vabasid närvilõpmeid, mis muudavad need piirkonnad külmale eriti tundlikuks. Lisaks suunab külmateraapia protseduuri ajal keha vere rohkem kehatüvesse, mistõttu vajavad sõrmed-varbad lisakaitset. Sokid/kindad peavad olema täiesti kuivad, paksud ja naturaalsest (soovitavalt puuvill või vill) materjalist.
Kas enne või pärast protseduuri peaks käima dušši all?
Ei. Nii nahk kui ka kõik, mis puutub vastu nahka, peab olema täiesti kuiv. Enne protseduuri ei tohi kasutada kehakreeme või –õlisid ja nahk ei tohi olla ka higine. Vajadusel tuleb keha kuiva rätikuga üle pühkida. Ka teraapias kasutatavad riideesemed peavad olema täiesti kuivad, sest niiskus riietes jäätub ja see võib põhjustada külmakahjustusi.
Kas lämmastik on inimesele kahjulik?
Ei ole. Lämmastik ei ole mürgine, me hingame seda pidevalt – ainult 16% sissehingatavast õhust moodustab hapnik, 78% on lämmastikku. Kui hingata sisse ülisuures koguses lämmastikku, võib tekkida pearinglus või isegi minestus. Krüosaunas ei saa seda tekkida, sest kliendi pea on kabiinist väljas ning külm lämmastiku aur, mis on hapnikust raskem, jääb külmakambrisse sisse.
Piisavalt madala temperatuuri saavutamiseks kasutatakse vedelat lämmastikku, mida hoitakse madala rõhu all balloonis – see ei ole tule- ega plahvatusohtlik. Samuti on kogu süsteem loodud selliselt, et vedel lämmastik ei puutuks kliendi nahaga kokku.
Kas vahetult enne või pärast krüoteraapiat võib trenni teha?
Jah, see on täiesti ohutu ja võib olla hoopis kasulik! Krüoteraapia treeningu eelselt võib tõsta valuläve, anda rohkem energiat, tagada parema liikuvuse ja vastupidavuse. Krüoteraapia treeningu järgselt aitab alandada põletikku ja lihasvalu, tagab sügavama lõõgastuse ja parema ööune. Kuigi üldiselt ei soovitata teha rohkem kui üks teraapia päevas, sest tegemist on siiski väga tugeva stimulatsiooniga, on ka erandeid. Näites maratoonarid teevad võistluspäeval parima tulemuse saavutamiseks krüoteraapiat nii enne kui pärast jooksu.
Kas enne külmateraapiat võib süüa?
Muidugi! Paljud kliendid on öelnud, et taluvad teraapiat paremini, kui on eelnevalt midagi söönud. Tühja kõhuga, näiteks enne hommikusööki, võib tekkida kerge peapööritus.
Kui sageli peaks külmateraapiat tegema?
Optimaalse tulemuse saavutamiseks on soovitatav läbida 10 teraapiakorda 30 päeva jooksul. See on individuaalne, mõned võivad vajada rohkem, mõned jällegi vähem ja sagedamini (isegi igapäevaselt). Kroonilise valukaebusega kliendid võivad vajada pikemaajalisemat ja kontsentreeritumat teraapiat. Operatsiooni- või vigastusejärgsed põletik ja turse võib oluliselt väheneda juba mõne teraapiakorra järgselt.
Krüoteraapia läbiviija aitab teile koostada optimaalse teraapiaplaani.
Kas enne esmakordset teraapiat on vajalik arsti konsultatsioon?
Üldiselt ei. Krüoteraapia ei ole meditsiiniline raviprotseduur. Krüoteraapia tugevdab keha enda kaitsemehhanisme. Krüoteraapia on pigem nn „heaoluteraapia“, mille puhul on tõestatud mitmeid kasutegureid, sh kiirem paranemine tänu paranenud verevarustusele ning põletiku, turse ja valu alanemisele. Krüoteraapia ei ole loodud mingi konkreetse seisundi raviks.
Enne esimest teraapiat tutvustatakse Teile vastunäidustusi ja Teil tuleb allkirjastada nõusoleku leht. Kui teil esineb kõrge vererõhk või südame-veresoonkonna talitluse häire, tuleb sellest meid teavitada ja on soovitatav eelnevalt nõu pidada oma raviarstiga.
Krüoteraapiat ei tohi kasutada inimesed, kellel on või on olnud:
Liigkõrge vererõhk (>180/100)
Hiljutine südameinfarkt või südamepuudulikkus
Südame isheemiatõbi e rinnaangiin
Kardiostimulaator
Arterite oklusioon
Süvaveeni tromboos
Palavikuga kulgev haigus
Neeru- ja põieprobleemid
Raskekujuline aneemia
Külmaallergia
Raskekujuline alatoitumus
Krampidega kulgev haigus
Nahainfektsioonid
Lapsed alla 6 eluaasta
Alkoholi või narkootiliste ainete mõju all olevad inimesed
Enne krüoteraapiat tuleb konsulteerida oma raviarstiga, kui teil on või on olnud:
Südamerütmihäired ja hiljutine südameoperatsioon
Isheemiline südamehaigus
Raynaud tõbi
Polüneuropaatiad
Südameklapi rike
Rasedus
Hüpotüreoidism e kilpnäärme alatalitlus
Vaskuliit e veresoonte põletik
Hüperhidroos e liighigistamine
Klaustrofoobia
Kasvajalised haigused
Võimalikud kõrvaltoimed:
Mitmete uuringutega on näidatud, et nii naha kui ka keha sisetemperatuur jäävad protseduuri ajal ohutusse vahemikku. Naha temperatuur võib siiski olla erinevates kehapiirkondades erinev. Enam langeb temperatuur tavaliselt jäsemetes (nii jalgades kui kätes). Üliharvadel juhtudel võib ekstreemse külma tulemusel neis piirkondades kujuneda lokaalne külmakahjustus (sarnane põletusele: punetus, raskemal juhul villid).
Kas teraapiale esineb vanuselisi piiranguid?
Krüoteraapia kambrid on projekteeritud arvestades täiskasvanu mõõtudega. Kui pikkust on piisavalt, siis vanus ei ole oluline. Oluline on, et inimene suudaks ise minna kabiini ja seista toestamata kuni kolm minutit.
Kas krüoteraapias saab käia inimene, kellel esineb klaustrofoobia?
Jah, saab. Teraapia läbiviija on kogu aeg läheduses ja jälgib kliendi enesetunnet, suhtleb kliendiga ja saab vajadusel igal hetkel teraapia katkestada.