Ultraheliravi
Ultraheli on kliinilises praktikas üks enim kasutatud elektrofüüsikaline modaalsus. Tegemist on mehaanilise lainega, helilainega, mille võnkesagedus on inimkõrva kuulmisulatusest kõrgem. Teraapias kasutatakse valdavalt 1MHz (süva) ja 3MHz (pindmine) sagedust.
Terapeutilise toime saavutamiseks peab ultraheli keskkonnas (kudedes) neelduma. Erinevates kudedes neeldub erinev hulk ultraheli. Terapeutilisest efektist lähtudes neeldub ultraheli paremini enam kollageeni sisaldavates kudedes: ligamentides, kõõlustes, fastsias, liigeskapslis ja armkoes.
Ultraheliravi näidustused
- Haavade paranemine/armiravi (intensiivistab loomulikke paranemise protsesse, toetab kollageeni sünteesi ja joondust);
- Osteoartriit (valu ja jäikuse vähenemine, funktsionaalsuse paranemine);
- Pehmekoe vigastused, tendinopaatiad;
- Valuravi (põhineb peamiselt valu põhjuseks oleva koekahjustuse paranemise soodustamisel).
ULTRAHELIRAVI VASTUNÄIDUSTUSED:
- Rasedus – kõhu/kehatüve/alaselja piirkonnas;
- Kasvajalised protsessid – kasvaja piirkonnas;
- Kudedes, kus esineb verejooks (nt akuutse trauma esimesel päeval), küll aga sobib ultraheli juba kujunenud verevalumi imendumise soodustamiseks;
- Raske verevarustuse häire, nt süvaveeni tromboos, emboolia, raskekujuline ateroskleroos;
- Implanteeritud elektrooniliste abivahendite piirkonnas;
- Lastel epifüüsi piirkonnas;
- Ägeda põletiku ja palavikuga kulgeva haiguse korral.